Alustama peaks sellest, et vähemalt Montrealis on tavaline lauatelefon veel absoluutselt täies elujõus ja kui sa lähed küsima telefonikaarti (phone card), võid saada midagi, mida sa ei soovi. Taksofonid on tänavail ja metroojaamades ja kuigi harva näeb kedagi neid kasutamas, on need siiski olemas ja lauatelefoni teenus on täiesti reaalne teenus, mida välja reklaamitakse, selmet olla seitsmenda tähtsusjärgu asi, nagu see Eestis on.
Niisiis, oletame, et sa oled just Montreali (ma ei julge seda terve Kanada peale laiendada, võimalik, et mujal käivad asjad teistmoodi) saabunud ja sul on tarvis kohalikku telefoninumbrit.
Stopp! Miks peaks sul olema tarvis kohalikku numbrit? Aga selleks, et kui sa soovid korterit üürida, siis üsna sageli on üürileandja portaali oma kuulutusele lisanud eelistatavaks kontaktivõtmise mooduseks telefoni, mitte e-maili. Jah, popimad portaalid nagu Kijiji ja Craigslist (neist teeme eraldi postituse) pakuvad otse veebilehelt meilimise võimalust, aga hirmus hea on, kui sa saad sinna alla panna telefoninumbri, sest paljud eelistavad meilitsi vastamise asemel sulle helistada. Ja selleks on sul vaja kohalikku numbrit.
Ühesõnaga, sa oled äsja riiki saabunud, Montrealis maandunud ja tahaks nüüd hakata kähku asju ajama või helistada oma kohalikule kontaktile. Kõige lihtsam võib tunduda mõne kõnekaardi ost, umbes nii, nagu sa seda Eestis teeksid: ostad kaardi, rebid kilest lahti, paned telefoni ja ongi. Oh ei, not, so fast, Speedy Gonzales!
Kõnekaardi ehk nn prepaid kaardi saamine ei erine suuresti lepingulise paketi hankimisest. Võimalik, et selleks on siiski mõni lihtsam ja automatiseeritum meetod, ent meie seda seni avastanud pole. Kui on, andke lahkesti teada.
- Ostad SIM-kaardi. Neid müüakse siin-seal nurgapealsetest kõigepoodides. Ei pista seda telefoni.
- Vaatad kas kaardi või sellega kaasa tulnud 16 lk bukleti pealt järgi operaatori telefoninumbri.
- Helistad sinna numbrile. Paneme tähele, et selleks on sul vaja juba olemasolevat kohalikus võrgus töötavat telefoni ja/või numbrit.
- Ootad, kuni sinuga tegeletakse ja kuulad selle ajal reklaami selle kohta, kuidas operaatori poest on nüüd saadaval iPhone 6 ja iPhone 6 pluss. Ainult nii ja nii soodsalt!
- Selgitad, et tahad kaarti aktiveerida.
- Loed ette telefoni IMEI koodi. Nad tahavad veenduda, et sinu telefonis saab ikka nende SIMi kasutada.
- Loed klienditoe töötajale ette SIMil kirjas oleva miljonikohalise koodi. Näiteks sellise: 89302510102011866459.
- Annad oma nime, et sulle saaks konto luua. Selgitad, kuidas kirjutada eesti nime. Palju õnne täpitähtedega nime puhul.
- Annad oma aadressi. Paneme tähele, et sul peab selleks olema mingi aadress, mida sa saad mõningase kindlusega välja reklaamida.
- Annad oma postiindeksi. Klienditugi saab selle ise ka järgi vaadata, aga alles pärast sügavat ohet ja veendumist, et sinu näol on tegemist ehtsa debiilikuga.
- Mõtled jooksult välja neljakohalise PINi, et sind saaks hiljem telefonis tuvastada juhuks kui sa tahad paketti muuta või midagist.
- Valid paketi. See on see koht, kus sa saad valida, kas tahad kõnekaarti või lepingut. Kõnekaardile saab hiljem juurde osta vautšereid, millega raha peale laadida.
- Valid numbri, kui antakse valida. Iga kord ei anta.
- Paned SIM kaardi telefoni, et teenindaja saaks veenduda, et su kaart ikka töötab. Pane tähele, kuna sa ei saa seda teha telefoniga, millega sa räägid, siis peab sul lisaks teisele töötavale numbrile olema ka teine telefon.
- Kuulad juhatust selle kohta, kuidas kasutada kõneposti.
- Valid kõneposti jaoks ajutise parooli.
- Kuulad juhatust selle kohta, kuidas kõneposti üle tavatelefoni kasutada ning kui hea ja äge võimalus see ikka on.
- Vastad korduvalt küsimustele, et jah, said aru ja ei, rohkem küsimus pole.
- Valmis! Peaaegu.
- … ja nüüd lähed ostad vautšeri. Kuna odavaim baaspakett on 30 CAD ning aktiveeritud kaart on nullis, siis pead sa sinna laadima vähemalt 30 CAD. Vautšereid müüakse muidugi suuruses 15, 25, 50 ja 100 CAD. Seega ostad sa kohe kaks 15 CAD vautšerit. Koos 16-kohalise koodiga, mille sa pead teenusnumbrile helistades sisse toksima. Kaks korda. Kuna sul on ju kaks vautšerit ja kaks koodi.
- Valmis!
Kokku kulub umbes 10 minutit kui sa juba tead, mida ja mis järjekorras teha ning umbes 30 minutit, kui seda esimest korda teed.
Teoorias peaks seda saama teha ka onlainis, aga kui sul seda kuskilt kohe võtta pole, oled sunnitud läbima ülalkirjeldatud kadalipu.
Märkus #1. SIM-kaarte ja kõneaja laadimise vautšereid EI MÜÜDA samades kohtades. Mõni putka müüb ainult SIMi, teine ainult kõneaja vautšereid. Miks, ei tea. Äkki on mingi seadus. Kui saame teada, kirjutame.
Märkus #2. Operaatori valimise eeltöö tuleks enne SIM-kaardi ostmist ära teha. Nt meie mitmest kaasa võetud telefonist üks Rogersi (Fido) võrgus ei toiminud, teine toimis, aga andmeside ei toiminud. Belli võrgus töötavad. Sageduste järgi peaksid aga kõik toimima. See on see koht, kus teooria on teooria ja praktika praktika.
Ja veel. Mõnedel taksofotnidel on siin QWERTY klaviatuur. Ei teagi, kas imestada või kadestada või mis.
Recent Comments