Meist pole tükk aega kuulda olnud ja seda põhjusega: oleme viimaks end oma uues kodus paika sisse sättinud ja töiseks hakanud. Kes veel ei tea, siis oleme nüüd ikka lõplikult oma uues kodus, kuhu jääme eeldatavasti kuni Montrealis olemise lõpuni. Vanast asukohast, ajutisest kodust Villerays oleme ära kolinud ja uueks kodukandiks on linna keskusel lähemal asuv Le Plateau-Mont-Royal ehk lihtsalt Plateau, nagu seda kutsutakse.

Montreali tinglik keskus on nn downtown, mis paikneb saare (jah, Montreal asub samanimelisel saarel) keskel kõrguvast mäest ida pool. Tinglik keskus on see sellepärast, et kuigi seal on kõrghoonetega ärirajoon ja väike vanalinn, on see ühtlasi ka üsna igava geneeriliuse suurlinnaliku ilmega. Montreali iseloomulikumad ja huvitavamad linnaosad on mujal ning üks kolmanda põlve montreallane ütles meile, et tema arvates on see “päris” Montreal just Villeray, La Petite-Patrie ja Mile Endi kandis, sest seal on seda isikupära, mis eristab Montreali teistest linnadest.

Olgu kuidas on, igatahes on meie uus kodu üsna õnnestunud kohas, meil on jalutuskaugusel kaks metroopeatust, millest üks on vist küll terve linna populaarseim ja alati rahvarohkeim Berri-UQAM. Sealt läheb Montreali neljast metrooliinist läbi kolm: saart ülevalt-alla läbiv roheline, ristipidiselt peaaegu ringina saare keskosa hõlmav oranž ja kõrvalsaartele viiv kollane liin.

Montrealis korterit otsides (selle kohta teeme eraldi postituse) sai meile õige kiiresti selgeks, kui oluline on metroo lähedus. See ei pea olema tingimata ukse all, aga kui on, siis on see uskumatult mugav. Metroorongid käivad keskmiselt iga 6 minuti tagant, metroos on soe ja põhimõtteliselt saad sa mõnedes jaamades maa alt väljumata kõik oma sisseostud ära teha ning metrooga tagasi sõita ilma, et peaksid välja külma kätte minema. Maa-alused ostutänavad ulatuvad kesklinnas kohati ühest peatusest teiseni, nii et kui õigest mööda sõidad, ei juhtu midagi.

Korter on meil küll heas kohas, aga see-eest tilluke. Mida lähemal kesklinnale, seda kallimad korterid, ent meil vedas, leidsime meie jaoks paraja suurusega ühetoalise suhteliselt normaalse hinna eest. Kõige rohkem meelehärmi valmistab meile väike köök, aga pole viga, saame hakkama. Teine asi, millest me enestelegi ootamatult puudust tunneme, on rõdu. Kolm nädalat esimeses ajutises kohas elades jõudsime rõdu olemasoluga ära harjuda. Tõsi, praeguses elukohas ei oleks rõdul istudes suurt midagi vaadata, aga ikkagi.

Teler meil on, normaalne internet samuti. Teleris on miljon kanalit + 20 kanalit, mida eelmine üüriline endale tellis. Me ei hakanud paketti muutma, sest see oli sõlmitud teatava sooduskampaania raames ja seda muutes oleks kampaaniahinna asemele tulnud teine hind. Põhimõtteliselt on siin paketimajandusega umbes sama lugu nagu EMTi mobiilipakettidega — aru pole võimalik saada, pead usaldama kõhutunnet, et äkki olen valinud õige kombinatsiooni. Internetiga on selline lugu, et vaikimisi on  suuremate teenusepakkujate (Bell, Videotron) baaspakettidel peal mahupiirang. Kui tahad piiramatu mahuga internetti, maksa juurde.

Sel nädalal käisime OPUS-kuukaarti uesti laadimas. See on see äge teenus, mille eest maksmiseks (raha kaardile kandmiseks) tuleb metroosse kohale minna. Neti teel raha kaardile kandmine on veel utoopia, seda teenust lubatakse järgmisest aastast.

Ühesõnaga — oleme end mõnusalt sisse seadnud ja elame juba normaalset igapäevaelu.