Heliseb telefon. Veider, me ei ole oma telefoninumbrit praktiliselt mitte kellelegi andnud. Seda teab telefonifirma, Amazon ja umbes kolm kohalikku tuttavat. Sellegipoolest heliseb telefon. Võtan vastu. Vaikus. Halloo? Vaikus. Tahan juba ära panna, kui käib klõps ja jooksma hakkab eelsavestatud kõne lindilt. Universaalselt meeldivaks timmitud standardne naishääl hakkab rääkima mõõdukalt entusiastlikult kuid robotlikult vaoshoitud häälel.

– Tere! Kas te olete mõelnud Bahamale reisimisest? Kas te tahaksite…

Kaugemale virtuaaldaam oma pakkumisega ei jõua, sest vajutan kõne kinni.
See pole teps mitte ainus kord, kui nii juhtub. Telefonispämm on siin kas tavaline nähtus või oleme meie mõlemad kuidagi eriliselt õnnetult selle otsa komistanud. Tüüpiline on see, et tehakse kiirelt kaks kõnet ja siis jäädakse ootama, et sa tagasi helistad. Esimesel korral tundus mulle, et on üks kõne, mis lihtsalt heliseb kaks korda ja siis katkeb, aga viimasel korral tuli konkreetselt kaks kõnet samalt numbrilt (1-800-jne), paarisekundilise ajavahega. Automatiseeritud värk. Tagasi ma helistama ma loomulikult ei hakanud.

Täna jälle. 1-800-3959122. Kell kaheksa õhtul.

Põhimõtteliselt kisub asi sinnapoole, et kuigi meil on kohalikud numbrid olnud vaevalt kaks nädalat, ei taha enam ühtegi kõnet vastu võtta kui me just tingimata kõnet ei oota.