Jätkame järjejuttu pangandusest. Eelmises osas rõõmustasin, et suutsin läbi murda inforägastikust, teha endale selgeks pankade ja kontode erinevused ja teha veebi teel endale väikeses ja edumeelses Tangerine pangas pangakonto. Rõõm lõppes aga kohe, sest selgus, et konto aktiveerimiseks on tarvis neile saata tšekk, mis teatavasti nõuab pangakonto olemasolu. Nokk kinni, saba lahti. Kirjutasin klienditeenindusse ja jäin ootele.

Nüüdseks on toimunud uued arengud. Klienditeenindus ei viitsinud eriti kirjale vastata, aga sain sabast kinni online nõustajalt (!). Jaa, veebilehel saab chattida inimesega. Küsisin siis, et kas teist võimalust pole konto aktiveerimiseks kui tšekk ja kas inimesed, kes on alles riiki sisenenud, ei saagi nende pangas kontot teha. Võibolla oli süüdi tõsiasi, et ma alustasin vestlust 10 minutit enne kui teenindaja koju tahtis minna, aga mingit sõbralikkust ja vastutulelikkust ma igatahes ei kohanud.

Kurdan oma mure ära ja mulle öeldakse, et ikka tšekki on tarvis. Kui tšekki ei ole, siis tulgu ma nende kohvikusse – jah, neil ei ole kontoreid, on terve linna peale üks “panga kohvik” – ja esitagu ma kaks dokumenti. Üks on kehtiv SIN number ehk sotsiaalkindlustuse number. See on mul olemas. Teine dokument peab olema kas Kanada pass või Kanada juhiluba. Ei, Eesti dokumendid ei sobi. Kui mul Kanada dokumente pole, siis esitagu ma ikka see tšekk. Kui mul tšekki pole, siis esitagu ma need Kanada dokumendid. Lihtsalt ja lakooniliselt. Ei mingit halva uudise pakendamist või sorrisid või selgitusi.

Kaks päeva hiljem saabus ka e-maili teel sama info.  Nad avaldasid lootust, et kui ma ükskord Kanada dokumendid saan, et siis ma ikka nende panga teenuseid uuesti kaaluksin. No aitäh, mul pole mingit kavatsust Kanada dokumente saada.

Järgmine samm on siis mingi PÄRIS pank leida ja kohale minna. National Bank, here I come!