Talvisest ilmast ja lumesahkadest

Kui kaks nädalat tagasi sadas kolm päeva järjest laia lund ja kogu linn mattus paksu lumevaiba alla, käisime tuisus lumehangede vahel kaameraga jalutamas, et näha, mis siin juhtub, kui talv linnale laskub. Muidugi oli esialgu kõik paksu lumega kaetud ja tuli lumehangedest läbi ja üle turnida, aga iga tunniga asi paranes ja tänu ööpäevläbi ringi liikuvatele masinatele oli peagi linn kenasti läbitav. Nädalake pärast suurt lumesadu pea kõigilt sõidu-ja kõnniteedelt lumekuhjad ära viidud.

Lumekoristus on siin linnas täesti hästi organiseeritud ja läbi mõeldud. Kuigi Montreal asub lõunapool, on siin üsna põhjamaine kliima ja linnaelanikud on lumiste oludega harjunud. Temperatuur langeb ka siin madalale, kuni -30 kraadini. Detsembri keskmine on paar minuskraadi (umbes nagu Eestiski), maha sajab paks lumi ja aeg-ajalt tuleb ette sellist jäävihma, mida Eestis nähtudki pole. Eelmise aasta jõulude ajal jäid tuhanded Toronto, Montreali, Ottawa ja Quebeci majapidamised näiteks jäise vihma tõttu elektrita ja linn oli otsast otsani jää ja lumega kaetud. Torontos tegi jäine torm päris korraliku laastamistöö – murdusid puud ja katki läksid autod. Sel aastal kattus paar nädalat enne jõule lihtsalt kõik lumega.

Montreali linna leheküljelt saab täpselt lugeda, kuidas siin lumekoristus käib. Selgub, et lumetööd koosnevad neljast etapist:

1. Soolatamine ja kruusa laotamine tänavatele, et poleks libe ja keegi ei kukuks. Aga ikka kukuvad – ühel hommikul metroosse jalutades nägin 4 minuti jooksul kolme pikaliasendis inimest.
2. Lume äralükkamine tänavate ja kõnniteede servadesse, et saaks kiiresti autodele ja jalakäijatele liikumisruumi teha. Seda tööd teeb 1000 masinat – kõnnitee puhastamise traktorid, teehöövlid, lumepuhurid ja masin, mille nimi on front-end loader. Tundub mingi kopalaadne toode olevat. Lume äralükkamine algab siis, kui maas on vähemalt 2,5cm lund ja kestab kuni lumesadu ära lõpeb ja kõik lahti lükatud saab.
3. Kui lund on palju, laetakse see suurte autode peale. See otsus tehakse jooksvalt, sõltuvalt lume kogusest.
4. Lumi viiakse veoautoga kogumiskohtadesse. Selleks on linnas 28 platsi ja kanalisatsiooniauku, Me arvasime alguses, et lumi viiakse linnast välja, aga selgub, et need platsid ja augud asuvad kõik linnas sees, nagu kaardi pealt näha saab. Enamasti küll kiirteede läheduses ja muidu mitteilusates kohtades. Need kanalisatsiooniaugud polegi otseselt augud vaid omamoodi majakesed, mille kaudu saab mingil viisil lume lükata maa-alustesse tunnelitesse, mis kohati pidada suisa 14m laiused olema. Muul ajal koguneb sinna vihmavesi. Lihtsam oleks lumi muidugi jõkke valada, aga see on keelatud, sest lumi sisaldab soola ja igasugu muud jama. Sulavesi neilt platsidelt ja aukudest kogutakse kokku ja käideldakse vastavalt keskkonnastandarditele ehk siis filtreeritakse jama veest välja. Või midagi sellist. Allpool pildil on näide ühest lumekogumispunktist. Kuidas see täpselt töötab, jääb natuke hämaraks.

Igal aastal viiakse neisse kogumiskohtadesse kokku 300 000 veoautotäit lund, kokku 12 miljonit kuupmeetrit. Seda on umbes sama palju kui kõigi maailma inimeste kubatuur kokku. No kui kõik maailma inimesed üksteise otsa laduda, siis saame Montreali lumehuniku suuruse hunniku. Kui sellest teha suur lumekuubik, siis oleks kuubiku ühe külje pikkuseks 229 meetrit. Ja see on kõigest Montreal – mitte kogu Kanada. 20 cm paksuse lume koristamine maksab 17 miljonit kanada dollarit. Sellest 1 miljon läheb sahatöödele, 14 miljonit dollarit lume äraveoks ja 2 miljonit ladustamiseks väljapoole linna. Aastane lumekoristuse eelarve on 155 miljonit dollarit.

Linn ootab linnaelanikelt koostööd ja rõhutab, et selleta pole korralik lumevedu võimalik. Linnaelanike abistamiseks on veebi üles pandud juhised selle kohta, millist käitumist oodatakse elanikelt ja milliseid piiranguid koristus endaga kaasa toob. Näiteks õpetatakse, et parkima peab tänavale nii, et auto jääks teega paralleelselt, mitte nurga alla. Halvasti pargitud autod muudavad teede lahtilükkamise keeruliseks ja ühtlasi hoiatab linnavõim, et auto võib lumekoristuses sedasi ka viga saada. Linnarahvast julgustatakse lumekoristuse perioodil kasutama ühistransporti ja auto jagamise-rentimise teenust Communauto. Lume äraveo ajaks tuleb oma auto või ratas mujale parkida. Jah, linn on loomulikul praegugi rattaid täis. Kui ajuti tundub, et siin saadakse hästi aru, et tegu on põhjamaaga, siis samal ajal mingi osa montreaallastest on sügaval veendumusel, et siin on lõunamaa, kus saab aasta läbi rattaga sõita ja kohvitassiga rõdul külitada.

Need miljonid trepid, mis kõigil majade välisküljel laiutavad, ei tundu ka teab mis praktilised tuisu ja jäiste ilmadega. Ja nagu arvata ongi, ei ole inimesed siin omandanud imelist trepist üleshõljumise kunsti vaid kukuvad aeg-ajalt ikka jäisest trepist alla. Näiteks üks uuring (pdf) näitas, et Montrealis pöördus 1. detsembrist 2008 kuni 31. jaanuarini 2009 (ehk kahe kuu jooksul) kiirabisse 52 inimest, kes oli õues majatrepist alla kukkunud ja viga saanud. Niisama libastumised ja kergemad põrutused veel sinna juurde.

Aga tagasi lumekoristuse juurde. Kuidas inimesed teavad, et nüüd varsti tulevad nende tänavale suur veoauto ja kopp ja et tuleb auto eest ära viia? Selleks on kaks viisi – üks traditsiooniline, teine uuenduslik ja moodne. Traditsiooniline lahendus on plastikust. Tee serva pannakse püsti ajutised parkimist keelavad kollased märgid, mis keelavad tänaval (või ühel pool tänavat) parkimise kas päevaseks või öiseks ajaks. Samal ajal korraldab linn lumekoristusperioodiks 2,155 tasuta öist parkimiskohta. Ja see ei käi sedasi, et nädal aega ei tohi oma maja ette parkida, sest võibolla jõuab varsti sahk lund koristama. Lumekoristust planeeritakse üsna täpselt ette ja sildid paigaldatakse just selleks päevaks, kui on oodata koristusmeeskonda. Sildid on enamasti sellised kenad kollased, aga mõnikord tilbendavad postide otsas ka lihtsalt õhukesele paberile prinditud kodukootud sildid.

Uuenduslik lahendus elanike teavitamiseks on virtuaalne – reaalajas töötav kaart ja telefoniäpp. Teenus töötab sedasi, et telefonist või arvutist saab vaadata, mis seisus lumekoristus kusagil on – kaardil on märgistatud tänavad värvidega selliselt:

• punane – peagi on sellele tänavale oodata lumekoristusmasinaid
• oranž – lumekoristustööd on planeerimisjärgus
• roheline – lumi on ära koristatud
• sinine – tänav on veel lume all
• hall – ootame lisainfot

Lumekoristuse hetkeseisu peaks saama vaadata siin kaardil, aga praegu ei ole enam terakestki lund liiklust häirimas – hetkel ladistab vihma – mistõttu on kaart ühtlaselt hall. Või siis on ta lihtsalt rikkis.  Siin ollakse lahenduse üle uhke ja telefoniäpile on tehtud isegi tutvustav video.  Äpp on alles katsetusjärgus, katab ainult osa linnast ja kuulda oli, et ei tööta veel päris hästi, aga idee iseenesest on ju hea.

See, kui kiiresti linn lume ära koristada lubab, sõltub sellest, kui palju lund on maha sadanud. Veebilehel on ilus tabel, mis näitab, kaua aega lumekoristuseks on tarvis.

Kõik see info on pärit Montreali linna lumekoristusele pühendatud veebilehelt. Nüüd minge proovige leida Tallinna või mõne teise Eesti linna kodulehelt samasugust infot. Nende vahel, kellel õnnestub, loosime välja auhinnaks kärutäie vahtralehemaitselist Montreali lund.